Tea, enne loomingu algust oli ainult ülim, kõik endaga täitev valgus,
Ja ei olnud vaba täitmatut ruumi –
Ainult lõpmatu, ühtlane valgus kõike endaga täitis.
Ja kui otsustas Ta luua maailmad ja seda asustavaid,
Seega avades oma täiuslikust,
Mis oli maailmade loomise põhjuseks,
Kokku tõmbas Ta ennast oma keskses punktis -
Ja kokku tõmbus valgus, ja eemaldus,
Jättes maha vaba, mitte millegagi täidetud ruumi.
Ja ühtlane oli kokkusurutud valgus keskse punkti ümber,
Nii, et vaba ruum omandas ringi kuju,
Kuna selline oli valguse kokkusurutus.
Nõnda peale selle kokku surutust valgusega täidetud ruumi keskel
Tekkis ümmargune tühjus, alles siis
Tekkis koht, kus võivad olendid ja loome eksisteerida.
Ja nüüd siirdus lõpmatu valguse poolt sirge kiir,
Ülevalt alla laskus Ta tühja ruumi sisemusse.
Siirdus, laskus mööda kiirt, lõpmatu valgus alla,
Ja selles tühjas ruumis lõi kõik maailmad.
Enne neid maailmeid oli Lõpmatu,
Niivõrd kaunis enda täiuslikkuses,
Et ei ole jaksu olenditel Tema täiuslikkusest aru saada -
Ei saa ju loodud mõistus saavutada Teda.
Ei ole ju Tema jaoks kohta, piire ja aega.
Ja kiirena laskus valgus
Maailmadeni, mis asusid mustas tühjuses.
Ja iga ring igalt maailmalt ja valgusele lähedased - on tähtsad,
Nii kaua kui leiame meie materiaalse maailma keskses punktis,
Kõikide ringjoonte sees keset avali olevat tühjust.
Ja nii eemaldatud Lõpmatusest - kõikidest maailmatest eemal,
Ja seepärast materiaalne on nii lõpmatult madal -
Kuna kõigi ringjoonte sees asub ta -
Avali oleva tühjuse keskmes.
International Site